1. jaanuaril 2018 läks Eesti üle Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile.
Sellest ajast alates arvestatakse Eestis nagu teisteski Euroopa riikides absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nulli kõrgussüsteemi lähtenivoo on määratud Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetasemega aastatel 1825-1840.
Seni kehtinud Kroonlinna null ehk BK 77 kõrgussüsteem on minevik. Uued geodeetilised mõõdistused tuleb vormistada Amsterdami nulli ehk EH2000 kõrgussüsteemis.
Üleminek oli tingitud nivelleerimisvõrgu ajakohastamisest vastavalt integreeritud geodeetlise võrgu nõuetele. Uus kõrgusvõrk on seotud Euroopa Vertikaalse referentssüsteemiga (EVRS), mille nullpunkt on NAP (Normaal Amsterdam Peil).
EH2000 kõrgussüsteemi puhul on arvestatud veetaseme keskmise väärtusega, mis mõõdeti Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kuni 1.september 1684. Üleminek ühelt kõrgussüsteemilt teisele oli ka tingitud sellest, et paljud Eesti riiklikud kõrgusvõrgu märkidest olid hävinud.
Üleminekuparameetrid on Eesti eri piirkondades erinevad
Kahe süsteemi kõrguste vahe on 15 kuni 24 cm. Kagu-Eestis on EH2000 14 cm kõrgem BK77 süsteemist ning Loode-Eestis vastavalt 24-26 cm kõrgem.
Üleminek uuele kõrgussüsteemile on positiivne, kuna see lihtsustab suurte rahvusvaheliste projektide projekteerimist.
Kõik pärast 2018. aasta 1. jaanuari alustatud projektidega seotud tegevused tuleb läbi viia ning teostusmõõdistused tuleb esitada EH2000 kõrgusi kasutades. Erandiks on enne 1. jaanuari 2018 alustatud ehitusprojektid, mis võib lõpuni viia vanas, BK77, kõrgussüsteemis. Uue kõrgussüsteemi kasutuselevõtust on möödas paar aastat, endiselt on vaja geodeetidel, projekteerijatel, planeerijatel ja ehitajatel olla oma tööde teostamisel eriti tähelepanelik.
Mida tähendab ehitajale, kui projekt on vanas, BK77, kõrgussüsteemis?
Kui ehitaja tellib objektile geodeedi geodeetiliste tööde jaoks, siis esmalt geodeet teeb selgeks, mis kõrgussüsteemis on projekt.
Täna ringleb veel väga palju suuri projekte vanas BK77 süsteemis, mille erinevus uue süsteemiga võrreldes on Tallinnas ja Harjumaal on 24 cm.
Ehitustööde ajal toimetatakse üldjuhul projekteeritud BK77 kõrguste järgi, et oleks lihtsam jälgida ning võrrelda, kas ehitusobjektil teostatud tööd on kõrguslikult lubatud hälvete piires.
Ehitusobjekti lõppedes tulevad teostusjoonised esitada tellijale siiski EH2000 kõrgussüsteemis, sest see on täna kehtiv kõrgussüsteem.
Geodeedi/joonestaja jaoks tähendab see ehitusperioodil tööversiooni jooniste ümbervormistamist BK77 kõrgussüsteemist kehtivasse EH2000 kõrgussüsteemi.
Sellega kaasneb lisa-ajakulu teostusjooniste vormistamiseks ning ehitaja peab sellega seoses arvestama ka rahaliselt suuremate väljaminekutega.